laupäev, Mai 01, 2004

vend,
eile tundsin end
kui tuhkatriinu
kes pärast pikki piinu
ja kogemusi sittu
pääseb pittu
viinu
jooma

see juhtus pärast seda kui mitu uksehoidjat mind looma
püüdjatega ähvardanud olid
teinud selgeks et neil on vabad volid
minusugune närakas
uksetaha jätta ja ise sees üks kärakas
võtta irvitades parastavalt

hingekarastavalt
julmad ostrahheerimised
värviga toestatud pundunud ised
olidki põhjusiks
miks
jõudsin lõpuks sinna
kuhu jõudsin. meel läks härdaks nagu rannas kena rinna
partiid nähes. tead, siis kui tahad öelda: ole, jumal, meheks!
vahtraleheks
lipu peal oli aga see
(jee!)
et igasugune meeles mõlkund hämar joomakättemaks
oli kui peoga pühitud kui sain näha kuidas hävib lätte maks
kuidas kurku kaob tilga järel tilk
silmis pilk
häguseks muutub ja kilk
saab korralikult pähe pandud

seilad merel ja ei tea kas randud

õnnis volbriuim
lõhestab vett nagu lähenev hai
õlu ja sai
käes. südames soov teha pai
ükskõik kellele. olematul huulel lai
kirve-
mõrvari irve

okei ma juba kuulen lugeja frustreerund nuttu
halastan - adjöö, mu jutt sai otsa, lähen tuttu
(ruttu)