esmaspäev, September 06, 2004

Mis ma tegin eile öösel u. kell 00.30-01.00

(lugeda süveneva meeleheitega)

kail andis mulle võtmed ja ütles et mine
mööda veski tänavat vine
peas ei olnud väga suur ja niisiis
lootsin et viisis
millega lahendan
selle ülesande on topograatsiat aga las ma vahendan
teile mis tegelikult juhtus
lootus jõuda elusalt ja tervelt sihtpunkti kuhtus
iga sammuga mis mööda kuperjaanovit astusin

kastusin
külmast higist mis tekib neil kordadel
kui mulle tundub et kõigi vastutulijate mordadel
peegeldub saama- ja tapasoov
veski tänavat ei olnud kuskil ja iga hoov
oli täis vaenulikku elementi
ma olin selles kindel ühtki menti
ei olnud liikvel nad olid ilmselt vagaseks
tehtud ja lebasid rapitult mõnes verest lagaseks
muutunud majas
minu sammude kajas
mööda nüüd juba vaksali tänavat kostis mõnitust: mispärast
sa siia pöörasid??? kurat seda teab iseärast
inertsi järgides pöörasin jälle

jälle
faking eksinud
oh kui vaid mu vanemad poleks kunagi seksinud
siis ei oleks ma nüüd näituse tänaval kus
elab helen ja... ohsaraisk... buss-
ipeatus! bussipeatuses on kaart!
läbisin vahemaa mis lahutas mind ja seda saart
minu õnnetuseookeanis lootusrikka nobedusega
tobedusega
harjunud jalad kandsid mu üle asfaltkrobedusega
kaetud tee oh häppi deis!

meis
kõigis on jumalik alge
minu oma väljendub valge
laiguna selle koha peal kus peaks olema tänavateadmised
mis teha seadmised
on olnud sellised
keegi on varastanud mu orienteerumisvõime ja tellised
asemele jätnud igastahes
edasi eksisin veel ainult kahes
kohas ja ei saanud välisuksest tüki aega
sisse samal ajal kui keegi joovastunud härra
tähtvere strasse oma kõrist lähtuvasse kärra
uputas ja mina ette kujutasin kuidas ta mind saega
lõigub
mu eneseuhkus on püsti kuid kõigub

// kirjutas lounamaa @ 11:10