teisipäev, November 23, 2004
Eheheh. Mu boksinaabritel on ikka huumorisoont kah.
Eelloona niipalju, et millalgi septembris, mil mina veel oma praeguses ühispeldikus ei elanud, suutis mu (tol hetkel tulevane) toakaaslane ära kaotada oma ühikavõtme.
Nüüd, novembri lõpus, tulid kohale lukksepad, kes meie kõigi turvalisuse huvides vahetasid ära nii minu toa kui ka boksi välisukse lukud. Mina istusin sel ajal Maailmas ja jõin kohvi, ofkoorss.
Kui ma koju naasin, kilkasid mu naabripoisid oma toas lõbusasti, niiet mulgi kohe tuju heaks läks. Aga hea tuju muutus suht siva paanikaga paneeritud segaduseks, sest ma ei saanud oma tuppa sisse. Võti ei keeranud lukku, noh.
Mõne aja pärast heldisid mu irvitavad naabrid ja ütlesid mulle, et ma valvelauda uue võtme järgi läheksin. Aga tegelikult on nad head, sest nad jätsid vähemalt välisukse lukust lahti, muidu poleks ma sealtki sisse saanud. Ja ilmselt oleks ma ennem jõudnud kümme korda kontrollida, kas olen ikka õiges majas, vms, kui välja mõelda, et peaks majavalitsejannaga rääkima (sest ma olen väga kogenud eksija).
Kokkuvõttes, ma ütleks, vedas, et ma kuskile jooma ei läinud, sest kui oleksin koju tulnud purjuspäi ja öösel, mil kõik uksed lukus on, ja võti mind alt vedanud oleks, maganuksin ma tõenäoliselt oma ööune sealsamas kollase koridoriseina najal ära.
Noh, niiet käisin siis all ja vahetasin oma aegunud võtme kaasaegsema vastu. Ja keerasin boksi välisukse lukku. Fiil de pein, kallis toakaaslane!
Eelloona niipalju, et millalgi septembris, mil mina veel oma praeguses ühispeldikus ei elanud, suutis mu (tol hetkel tulevane) toakaaslane ära kaotada oma ühikavõtme.
Nüüd, novembri lõpus, tulid kohale lukksepad, kes meie kõigi turvalisuse huvides vahetasid ära nii minu toa kui ka boksi välisukse lukud. Mina istusin sel ajal Maailmas ja jõin kohvi, ofkoorss.
Kui ma koju naasin, kilkasid mu naabripoisid oma toas lõbusasti, niiet mulgi kohe tuju heaks läks. Aga hea tuju muutus suht siva paanikaga paneeritud segaduseks, sest ma ei saanud oma tuppa sisse. Võti ei keeranud lukku, noh.
Mõne aja pärast heldisid mu irvitavad naabrid ja ütlesid mulle, et ma valvelauda uue võtme järgi läheksin. Aga tegelikult on nad head, sest nad jätsid vähemalt välisukse lukust lahti, muidu poleks ma sealtki sisse saanud. Ja ilmselt oleks ma ennem jõudnud kümme korda kontrollida, kas olen ikka õiges majas, vms, kui välja mõelda, et peaks majavalitsejannaga rääkima (sest ma olen väga kogenud eksija).
Kokkuvõttes, ma ütleks, vedas, et ma kuskile jooma ei läinud, sest kui oleksin koju tulnud purjuspäi ja öösel, mil kõik uksed lukus on, ja võti mind alt vedanud oleks, maganuksin ma tõenäoliselt oma ööune sealsamas kollase koridoriseina najal ära.
Noh, niiet käisin siis all ja vahetasin oma aegunud võtme kaasaegsema vastu. Ja keerasin boksi välisukse lukku. Fiil de pein, kallis toakaaslane!
vahvva
vastukaja
vanad
