pühapäev, September 04, 2005

On pühapäeva hommik ja ma löön oma väsinud silmad lahti. Läheb natukene aega ja mul tuleb meelde, et ma kutsusin eile paar inimest enda juurde jalgpalli vaatama. Siis tuleb meelde, et tegelikult tuli kohale umbes 20 inimest. Jalutan trepist alla ja otsa vaatab New Orleans. Tühjad purgid ja pudelid vedelevad kõikjal. Mu vend vaatab mind halvustavalt ja ütleb, et toad haisevad. Ma ütlen, ma tean, mis siis, kes ei tea on loll. Ma lähen kööki, et oma valutavale kurgule kuuma teed teha ja mul tuleb meelde, et kogu köögi mööbel on õue tassitud. Igale poole kuhu ma vaatan paistab vastu paar tundi tõsist koristust.

Siis ma leian diivanilt magava Kerdi, kes teeb ühe silma lahti ja küsib kas meil õlut on. Siuke mõnus pohhuism on väga lõdvestav ja ma toon talle õlle. Kert teeb diivanil veel korra sama silma lahti ja küsib, ega meil külma õlut ei ole. No siuke mees tõesti.

Ma lähen kööki ja otsin endale puhta klaasi, kuhu valada mõnusat alkovaba kokat. Enne veel kui ma jõuan puhta klaasi leida, tõttab kööki Anti, ja ütleb resoluutselt, et janu on. Sama kindlalt avab ta külmkapi, otsib sealt pudeli džinni ja kurdab, et need lollakad jõid eile tema tooniku limonaadi pähe ära. Ta pistab oma pea veelkord külmkappi, kostab võidurõõmus karjatus ja maailma õnnelikum Anti hoiab peos pudelit toonikut. Pea läheb veelkord külmakappi ja endaga juba väga rahulolev Anti näitab mulle jääd. Valmib kokteil ja Anti läheb õue oma zippot otsima. Ma võtan lonksu oma kokat, ja valan sinna rummi peale.