teisipäev, Detsember 06, 2005
Tõenäoliselt loevad seda bloogi mõned inimesed, kes kunagi 2003. aastal andsid oma allkirja Rahva Raamatu toetuseks ja Hugo Bossi vastu.
Sama tõenäoliselt teavad mõned lugejad tänu ajakirjandusele üht-teist "pornokunn" Aivar Palumäe ettevõtmistest. Ent võib-olla ei ole ühed, teised ega kolmandad kuulnud alternatiivsest pornokunnist, kelle nimi on Tõnu ja kes haldab retrohõngulist (või lihtsalt koledat) pornosaiti (Enne lingi andmist hoiatan, et mu arvuti minestas mõni aeg pärast seda, kui pornokunni lehte imetlenud olin ja ma ei tea, kas see oli konreetse külastusega seotud intsident või lihtsalt ebameeldiv kokkusattumus. Kes ise vaadata ei tihka, need teadku, et saidil on teataval hulgal GIF-vormingus tagumikuhööritamist, palju ohtrate kirjavigadega pornojuttu ja kaunis foto Tõnust endast. Ja nüüd – link julgetele).
Miks räägin ma ühes ja samas sissekandes üllast (olgugi donkihhotlikust) ettevõtmisest ning mehest, kelle vänt on valmis, ent vaimuanded veavad alt? Eks sellepärast, armas lugeja, et need nähtused on omavahel seotud.
Nimelt - kui juhtute Google'i otsingumootorisse sisestama ükskõik millise Rahva Raamatu eest allkirja andnud isiku nime, siis leiate otsingu tulemustest viite pornokunn Tõnu lehele. Mida vähem materjale isiku kohta võrguavarustes leida on, seda tõenäolisemalt on pornolink üks esimestest, mis otsijale ette söödetakse. Noh, mis te ootate - minge ja proovige järele!
Kuna tuntud inimeste kohta ripub võrgus pahatihti jõle palju infot, siis peate mõne prominendi ja pornograafiamonarhi vahelise seose avastamiseks tavaliselt mitu(kümmend) guugli-lehekülge edasi lappama. Aga las ma aitan uudishimulikke - pornokunn Tõnu saidiga on vastu tahmist ühenduses nii lugupeetud kirjamehed Jürgen Rooste (heitkem pilk lehekülje lõppu) ja Udo Uibo (link taas lehe allotsas) kui skandaalvandaal Rain Tolk. Ja kui juba sellised jupiterid põrmu on kistud, siis ei maksa meist, härgadest, rääkidagi.
Vähe selles, et lugu on kurioosne (või õudne, oleneb, kuidas võtta ja kas teie nimi seisab allakirjutanute seas), on ta ka väga päevakajaline. Pean loomulikult silmas asjaolu, et esmakordselt on keegi (okei, küll tegudes, mitte sõnades, aga mis siis) leimanud umbes 12000 inimest korraga. See on Eesti Vabariigi esimene tõeline massileim!
P.S. Fenomeni võib muidugi käsitleda ka liigse agaruse pihta sihitud ühiskonnakriitikana - et aktivistid on nagu sootsiumi pornostaarid, või nii. Aga ma miskipärast kahtlen selle tõlgenduse õigsuses.
P.P.S. Sissekande kirjutamiseni viinud info eest täname kõik kooris Priitu!
vahvva
vastukaja
vanad