Ilusate Meeste Klubi

Issanda loomaaed on kirju. Meil on toas Alex Venemaalt, Jurai Slovakkiast, Vitali Ukrainast ja Atik Jordaaniast. Atik l2ks kolme p2eva eest New Yorki ja pole tagasi tulnud, kuigi tal on t88d kui palju. Me ei usu, et teda enam kunagi n2eme. Jurai yritab meiega poliitikast r22kida. kuna tema s6navara on piiratud, n2eb vestlus v2lja selline: "Me - Slovak. You - Estonians. Both EU! They (n2itab Vitali ja Alexi peale) not EU". Jurai on ka sellega hakkama saanud, et tuleb suur Captain Morgani pudel k2es tuppa ja ytleb M2rtenile "You and me - this bottle emty. Now!" Vitalil paistab olevat v2ike vaimne puue. Talle tunduvad k6ik asjad NII naljakad. Tavaliselt k66ksub ta 2 minutit sellise asja peale, mille peale teised muigavad. Alex on ENAMV2HEM normaalne, kui v2lja arvata, et ta riputas esimesel p2eval seinale suure Vene lipu...

"Bloody UN" aus6na... (plaan on muretseda suur YRO lipp..)

Üks kollatõbine postiljon
veab ennast laupäeval ringi
ja perekond kes tema kostil on
viksib ta viltusi kingi

selle härra isiksus lõheneb
taud närib tal hinge seest
ta kosub ja läigib ja õheneb
kui kohtad, siis jookse ta eest

sest vahel ta õhkab ihaselt
justnagu kärri brädšoo
ja vahel ta kärgib vihaselt
et naised on katki teind soo

ta seisund ärgitab küsima:
kas jääb ta jalgele püsima?


pluss mind huvitab et mitu lehte
läheb veel selle tehte
nahka mis ütleb et kui varemalt
müüs paremalt
sai, siis nüüd on sitt
vägagi „it“?

Ma vaatan, et mootorrattaga sõitmine on nii ennastunustama panev tegevus, et mul sai juba teist korda sel suvel bensiin otsa. Ma olen veel aru saanud ka sellest, et kõik asjad, mis on kurjast on väga ahvatlevad. Nii on ka spordiga, sa tead, et see teeb haiget, aga sa teed seda ikka - seega saatanast.

Üks tõeliselt lõdvestav päev näeb välja selline:

Ärkad linnulaulu peale üles, keerad külge ja magad veel pool tundi. Ajad end jalule, sööd hommikust ja siis lähed õue paned raadio tööle ning lõhud umbes neli tundi puid. Tööd tehes möödub aeg kiiresti ja enne kui sa arugi saad on lõuna käes. Sööd kõhu täis ja keerad paariks tunniks veel magama. Ärkad üles, vaatad, et ilm on jahedam kui eile, ning millegi pärast tuleb sul tunne, et just jaheda ilmaga võtab haug jõe pealt jõle hästi. Mõeldud tehtud. Otsid üles oma spinningu ja paar lanti ning vantsid jõe äärde ja jälgid, kuidas pardid sulistavad ja loobid vett pleki tükiga. Nentides fakti, et sa oled oma viimase landi jõe vastaskaldasse puu otsa visanud, jõuad arusaamisele, et elementaarse närvisüsteemiga olevused on jälle sind üle kavaldanud ja sa ütled enda lohutuseks, et siin ei ole kala. Tatsad jälle koju ja tunned juba kaugelt, kuidas mõnus grill-liha lõhn on täitnud õue. Seletad kõigile, kuidas kolme kilone havi läks landi otsast lahti just sel hetkel, kui sa hakkasid teda veest välja kiskuma ning suundud sauna. Pärast sauna sööd kõhu korralikult täis ning lähed pehmesse voodisse magama.

Jaanipäeva aftershokid.

Kas "jumal" hääldub hispaania keeles [humal]?

Ahjaa, unutsasin mainida, et "Da Vinci kood" tekitab põletushaavu.

Eile, kui ma toitu lauda viisin, ryndas mind kajakas. Ajas yhe kausi friikartulitega ymber ja teisest varastas toitu. Ja veel milline kajakas! Nagu albatross. Siin on isegi kajakad suuremad kui meil. Kohalikke albatrosse ei taha ma n2ha. Ilmselt on nad v2ikelennuki m66tu.

Mida hüüdis Peeter Võsa läinud nädalavahetusel Sepa baaris?

Vastus: "Andropovit! Andropovit!"

Ma elan Ameerika noortekom88dias. Kohutav. Meil t88tavad: All-American querterbackid (lollid sportlased), sorority girlid (cheerleaderid), paar venda, kellel on potentsiaali saada peaosat2itjaks (sellised Zack Morrise tyypi), kohustuslik neeger (nimi on Smiley), vahetusyli6pilane Ida-Euroopast (neid on mitu, k6ige markantsem on Ukraina poiss), n6me boss jne. Puudu on ainult vabameelne blond Rootsi tibi nimega Inga, kes tegeleks nudismiga.

Aa, ja siis on meil Justin...Justin on foodrunner nagu mina. St, me oleme t88 juures kogu aeg koos. Justin on must 20 cm lyhem, kiila peaga ja l6uahabemega. J2ssakas. Ja iga kord (ma ei liialda, IGA KORD), kui ta mind n2eb, r88gib ta yle terve toa "ESTONIA!". Ta k2ib kohutavalt n2rvidele. Samas, asi on paranenud. Esimesed 5 p2eva karjus ta j2rjepidevalt "YUGOSLAVIA!!". Lisaks on ta k6ige rohkem kiimas inimene, keda ma n2inud olen. Tema jaoks on omandanud uue t2henduse mu inglise s6bra Guy McNeili ytlus "Every hole is a goal". See mees k2itubki selle m6tte j2rgi. Issand, kuidas ta mulle n2rvidele k2ib. Ykskord, kui ta j2lle karjub ESTONIA, annan ma talle jalaga. Ma ei vastuta varsti oma tegude eest.

Olin Pärnus. Nägin nii mõndagi, sealhulgas palju vähekomplitseeritud mehepoegi, kes oma suvetuure südantlõhestavate karjete ja füüsilise vaenutegevuse vahendusel väljendada püüdsid:

Laiaks pumbatud ihud
Tuunitud härjavankreis
Karjumapanevad kihud
Möllavad spermatankreis
-

-
Ott püstitas huvitava joomasoofilise probleemi: kas on hea ette teada, et homme on hästi paha või ei ole see mitte hea?
-

Eile k2is meil restoranis Inspektor. Suur naine. Esimesest hetkest meenutas ta mulle mu kujutist Majasokust (vt "Karlsson Katuselt"). Kogu ta olemusest 6hkus, et tema h2bematult kallites saiades on liiga v2he kaneeli.

Mida k6ike ei saa teada inimesega koos elades. N2iteks M2rten vihkab:
praame
kolleege
s22ski (m6ni ime)
kui inimesed avavad ukse enne, kui ta on jalatsid jalga j6udnud panna
naisi, kes ei anna kergesti k2tte (v2lja arvatud l2hisugulased)

Ja veel palju muud. Mina ei vihka midagi, mina olen hea.

kas mäletate
mehed
neid rahulikke aegu
mil erekas oli
üksnes jalgrattatõug

kumme pidi tal siiski
aeg-ajalt vahetama

M6tlesime v2lja, mis on USA probleem. Nad pole ikka veel laulvast revolutsioonist yle saanud. Laulavad "Koitu" ja jagavad Rahvarinde m2rke. K6ik on nagu tore, ainult yks kysimus j22b 6hku rippuma: miks?

Huvitav maa.

Ükskõik kui palju sa oled maailma näinud ja tarkust kogunud on elus ikka aegu, milleks ei suuda sind mitte miski, ega keegi ette valmistada. Nagu näiteks päev kui sa avastad, et su vend on soetanud endale Jennifer Lopezi värskeima heliplaadi. Sa lihtsalt arvad, et sa tunned kedagi ja siis avastad midagi sellist.

What are the similarities between having sex in a canoe and drinking Budweiser?
Fucking too close to water.

Enivei, nyyd pean leidma veel kanuu, sest see Budweiseri osa vastab kyll t6ele.

Neile, kes Telleri plõksimist ei loe - Taksojuhi päevikud.

Lühidalt siis Amiländi saabumisest.

Lennujaamas olid nutvad gruupid. Märtenil õnneks rohkem kui minul. Helsingis passisisme lennujaamas mingi kolm tundi, lennuk hilines. Kõht oli tühi, kuid peas unistus tasuta alkost, mida lennukis pakutakse (vt eelmisi sissekandeid).

Lennuk oli täis ukraina noori ning näidati kahte kohutavat filmi. Ja toit oli hirmus - klishee lennukitoidu halvast maitsest sai veelkord kinnitust. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid hoopis tasuta alkoholist. Kõigepealt saame ühe õlle. Soomlasest stjuuard (kes paistis väga gei olevat) vastab meie küsismusele, mis õlu see on? kahtlase lausega: "It's a special beer for you gentlemen." Hiljem tuli välja, et oli tavaline KOFF. Siis saime ühe väikese konjaki (5cl) ja ühe väikese Bayleyse (5cl). Ja pärast seda keelduti meid teenindamast vabandusega, et "we are making a break for everybody". Bloody hell!

Lennukis tekkis huvitav diskussioon - kas on parem elada ilma naisteta või ilma alkoholita. Detaile ja argumente ei hakka välja tooma. Et me oma 8-tunnisel lennul ei saanud kumbagi, siis oli tegu suhteliselt mõttetu aruteluga. :P

NYCi jõudes istusime hea õnne peale esimesse metroorongi, lootes jõuda kesklinna, kust pidi minema rong Rhode Islandi suunas. Oligi õige suund. Samas olime me ainsad valged inimesed terve metroo peale (lisaks on meil tunne, et need fine afro-americans ja latinos, kellega koos sõitsime, polnud NII valgeid kunagi näinud).

Ok, Penn Stationist sõidame edasi New Londonisse, kust peaks minema praam Block Islandile. Jõuame sinna nii hilja, et sadamas pole enam kedagi. Seega otsustame passida nii kaua kui võimalik baarides ja siis linna peale minna, sest ühtegi odavat motelli läheduses pole (on ainult Radisson). Passime baarides kella 1ni, siis pannakse need kinni (!). Läheme sadamsse kaarte mängima ja hommikust laeva ootama. Umbes kella 3 ajal öösel tuleb turvamees autoga ja teatab, et laevad lähevad New Londonist Block Islandile juunikuus ainult nädalavahetustel ...

Takso Point Judithisse maksab sada taala, sealt oleks võimalik edasi saada. Nojah, juba on must masendus peal. Kuid siis ütleb turva, et kui tahame, siis võib ta meid 50$ eest ise sinna hommikul viia. Jee! Jõuame kell 6.30 Point Judithisse ja kell 7.30 Block Islandile. Success! Kontor tehakse kell 10 lahti ... Passime senini rannas. Tuleb meeles pidada, et selleks hetkeks pole me kumbki üle 40 tunni maganud. Lõpuks saame süüa ja magama.

Elukoht on suhteliselt ebaesteetiline, töö on raske ja töökaaslased nõmedad (vaadake ükskõik millist ameerika noortekomöödiat ja te saate aru, millest ma räägin). Aga sellegipoolest on suhteliselt fun. Kuid sellest juba järgmises "Madise's and Marten's amazing adventures in the wonderland called USA"!

Ja lõppu üks mõttetera: Tammsaare tees "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" oleks inglise keeles "You have to work to get laid".

Veidikene jalgpallihuumorit - Manchester Buccaneers.

Go Bucks!

viimased
kiimased
kassid röögivad õues
piimased
tited emade põues
röögivad kah
pahh pahh
sina oled deed

need
naljad ei vanane eal
seal
kus vägivald kaob
ei ole ka inimest kauaks vaob
mulda viimane patsifist
kes ükskord kui ta jumala pist
off oli siis mingile tüübile kallale
läks päästke vallale
oma jubedam poolus
punane voolus
ei lakka

takka
üles viskavad hobused meie
viskame granaate
teie
kapsaaeda tagame lageda vaate

Nii tore on, kui vahest suudavad kõige väiksemad olevused siin ilmas tuua kasvõi natukene rõõmu. Ma käisin nädalavahetusel grünes ja kui koju jõudsin tundsin imelikku kihelust kõhu peal. Mõtlesin, et sääsed on söönud ja ei pööranud erilist tähelepanu. Siis tundsin kihelust jälle õlal ja siis külje peal. Hakkasin asja uurima ja selgus, et minuga oli kolmetunnise tee linna tagasi teinud üks väike must sipelgas. See väike maailmarändur meenutas mulle nii toredalt seda rohelust ja linnulaulu, kust ma just tulnud olin, et ma viisin sipelga õue ja soovisin, talle turvalist tagasiteed koju. Ning kuna suurus ju ei loe siis on ta juba kindlasti ka koju jõudnud.

Eile oli täitsa oolrait õhtu-öö-hommik. Hoolimata sellest, et Erkki üritas mind mustamäe burgeripeldikus mingite getonoortega võidu räppima sundida. Ühesõnaga, hirmutasime lapsed ära. Koduveinist ja tegutsemiskihust haaratuina asusime vallutama uusi omaloomingulisi kõrgusi: Erkki lõugas ja Anti oli biitboks ja vana karu lõi trummi.

Mingil hetkel mindi magama. Minu puhul tähendas see minek u. tunniajast ekslemist ümber kahe betoonkvartali ja korduvaid nõuküsimisi varastelt vastutulijatelt. No tegelt ma ei tea, kas nad kõik vargad olid. Hahahaa.

Piissaut!

Parafraseering -

Keda kurat huvitab aastal 2005 Oasis?!