pühapäev, Juuli 31, 2005
Viljandist tällinnasse põrutava rongi mugavale pursuitoolile naaldununa laskusin filoloogilistesse mõtisklustesse. Tulemus? Kaunis kulinaarne hübriidsõna, mille sünd lähendab loodetavasti ibeeria ja eesti rahvaste keeli ja kultuurasid:
cabronaad
cabronaad
neljapäev, Juuli 28, 2005
Krahv kirjutas eile (Suve)reporter Tuuli Kochi mõttevälgatusest.
Toon sellest tükikese siinkohal välja:
Tunnistan ausalt, et ma ei mõista blogiinimesi. Vajadus oma väärt nõu ja mõtteid kogu maailmaga jagada teeb neist võimujanulised, edevad ning õnnetud inimesed.
Arvamusvõimu ihalejad, minu-mõte-on-liiga-hea-selleks-et-vaid-endale-hoida-inimesed, õnnetud inimesed, kes ei vaevu pika õhtusöögi ajal asju oma mehe/naisega arutama, kes sõpradega kokku saades otsivad laptop’id välja ning võrdlevad siis, kel on nutikamad mõtted olnud. Selle asemel et silma vaadata ja rääkida. Jälgida inimese reaktsioone, pakkuda talle võimalust vastu vaielda, kuulata.
Suurepärane!
Säärane retoorika on tavaliselt omane kohalikule parteipoliitikule. Pean silmas seda retoorikat, mida kasutati valimisliitude keelustamise debati ajal. Et kui on olemas juba poliitikaga tegelevad väljakujunenud parteid, siis miks on juurde vaja veel mingeid labiilseid ja seega tingimata ka vastutusvõimetuid valimisliite. Kui tahad riigi või omavalitsuse asja ajada, astu parteisse!
Aga mis saab siis, kui olemasolev raamistik ei vasta minu ja võibolla veel kellegi vajadustele? Mis siis saab, kui juba eksisteeriv partei minu arvamust miskite spetsiifiliste küsimuste koha pealt kuulda ei võta ning lähtub oma tegevuses julmalt enamuse seisukohast? Kas saame sellisel juhul rääkida demokraatiast, täpsemalt kodanikeühiskonnast, arvamuste mitmekesisusest jne?
Toon piltliku näite. Kui noor "ajakirjanik" on otsustanud näiteks teiselt kursuselt minna mõnda toimetusse mammonat kokku ajama - olles eelnevalt ülikoolis endale selgeks teinud, kuidas "nuppu" toimetada - ja oma harimatusest tulenevalt lolle asju ajaleheveergudele kirjutama, siis peab tavalisel lehelugejal eksisteerima õigus tõusta püsti ja öelda: "Vabandage, härra/preili, selle koha peal te küll eksite, maakera pole mitte lapik, vaid hoopis ümar. Kas teile siis sellist asja koolis või vähemalt ülikoolis ei õpetatud?"
Bloog ongi koht, kus igaüks saab sõltumata päritolust, rahalisest seisust, sõpradest, rahvusest või kurat-teab-millest välja öelda, mida ta maailma asjadest arvab ning mida õigemaks peab. Tegemist on kaasaegse infoühiskonna vahendiga, justnagu faksiaparaat, mobiiltelefon või e-post. Kui ei taha inimesega rääkida, ära võta telefoni vastu. Kui ei meeldi tema arvamus, ära loe tema bloogi.
Kuid Tuuli teab kogu eelnevat ise ka. Tema artikli "konks" või "uba" peitub hoopis mujal. Nagu reinsalud kardavad tülikaid valimisliite (mis vähemalt teoorias peaksid sundima suuri üleriigilisi parteisid kohalike omavlitsuste valimiste ajal ka kohalikele küsimustele ja kohalikele vajadustele mõtlema), nii kardavad ja alavääristavad kochid ka "arvamusvõimu ihalevaid" bloogijaid. Mulle tundub Tuuli Kochi artikkel olevat hoopis üleskutse teistele temasugustele haarata relvad ning asuda barrikaadidele. Sest tänases blogosfääris tegutseb hulk inimesi (ja siinkohal ei pea ma ennast silmas), kes kirjutavad märksa orginaalsemalt ja paremini kui kohaliku ajakirjanduse kochid ning seda tulenevalt tõsisasjast, et tegemist on lihtsalt avarama silmaringi ning haritumate inimestega. Sääraste "edevate ja õnnetute" vastu tuleb võidelda, sest muidu võib ühel heal päeval juhtuda, et ajakirjaniku pealiskaudsus paljastatakse ja sedakaudu saab otsa tema "hea elu". Sest Paltsi ja Otsa ning enamike muude bloogijate ühte patta panemine on lihtsalt pealiskaudne, ja ei midagi muud.
PS! Ma millegi pärast ei usu, et selle sissekandega laupäevase Postimees Extra lehekülgedele saab :)
Toon sellest tükikese siinkohal välja:
Tunnistan ausalt, et ma ei mõista blogiinimesi. Vajadus oma väärt nõu ja mõtteid kogu maailmaga jagada teeb neist võimujanulised, edevad ning õnnetud inimesed.
Arvamusvõimu ihalejad, minu-mõte-on-liiga-hea-selleks-et-vaid-endale-hoida-inimesed, õnnetud inimesed, kes ei vaevu pika õhtusöögi ajal asju oma mehe/naisega arutama, kes sõpradega kokku saades otsivad laptop’id välja ning võrdlevad siis, kel on nutikamad mõtted olnud. Selle asemel et silma vaadata ja rääkida. Jälgida inimese reaktsioone, pakkuda talle võimalust vastu vaielda, kuulata.
Suurepärane!
Säärane retoorika on tavaliselt omane kohalikule parteipoliitikule. Pean silmas seda retoorikat, mida kasutati valimisliitude keelustamise debati ajal. Et kui on olemas juba poliitikaga tegelevad väljakujunenud parteid, siis miks on juurde vaja veel mingeid labiilseid ja seega tingimata ka vastutusvõimetuid valimisliite. Kui tahad riigi või omavalitsuse asja ajada, astu parteisse!
Aga mis saab siis, kui olemasolev raamistik ei vasta minu ja võibolla veel kellegi vajadustele? Mis siis saab, kui juba eksisteeriv partei minu arvamust miskite spetsiifiliste küsimuste koha pealt kuulda ei võta ning lähtub oma tegevuses julmalt enamuse seisukohast? Kas saame sellisel juhul rääkida demokraatiast, täpsemalt kodanikeühiskonnast, arvamuste mitmekesisusest jne?
Toon piltliku näite. Kui noor "ajakirjanik" on otsustanud näiteks teiselt kursuselt minna mõnda toimetusse mammonat kokku ajama - olles eelnevalt ülikoolis endale selgeks teinud, kuidas "nuppu" toimetada - ja oma harimatusest tulenevalt lolle asju ajaleheveergudele kirjutama, siis peab tavalisel lehelugejal eksisteerima õigus tõusta püsti ja öelda: "Vabandage, härra/preili, selle koha peal te küll eksite, maakera pole mitte lapik, vaid hoopis ümar. Kas teile siis sellist asja koolis või vähemalt ülikoolis ei õpetatud?"
Bloog ongi koht, kus igaüks saab sõltumata päritolust, rahalisest seisust, sõpradest, rahvusest või kurat-teab-millest välja öelda, mida ta maailma asjadest arvab ning mida õigemaks peab. Tegemist on kaasaegse infoühiskonna vahendiga, justnagu faksiaparaat, mobiiltelefon või e-post. Kui ei taha inimesega rääkida, ära võta telefoni vastu. Kui ei meeldi tema arvamus, ära loe tema bloogi.
Kuid Tuuli teab kogu eelnevat ise ka. Tema artikli "konks" või "uba" peitub hoopis mujal. Nagu reinsalud kardavad tülikaid valimisliite (mis vähemalt teoorias peaksid sundima suuri üleriigilisi parteisid kohalike omavlitsuste valimiste ajal ka kohalikele küsimustele ja kohalikele vajadustele mõtlema), nii kardavad ja alavääristavad kochid ka "arvamusvõimu ihalevaid" bloogijaid. Mulle tundub Tuuli Kochi artikkel olevat hoopis üleskutse teistele temasugustele haarata relvad ning asuda barrikaadidele. Sest tänases blogosfääris tegutseb hulk inimesi (ja siinkohal ei pea ma ennast silmas), kes kirjutavad märksa orginaalsemalt ja paremini kui kohaliku ajakirjanduse kochid ning seda tulenevalt tõsisasjast, et tegemist on lihtsalt avarama silmaringi ning haritumate inimestega. Sääraste "edevate ja õnnetute" vastu tuleb võidelda, sest muidu võib ühel heal päeval juhtuda, et ajakirjaniku pealiskaudsus paljastatakse ja sedakaudu saab otsa tema "hea elu". Sest Paltsi ja Otsa ning enamike muude bloogijate ühte patta panemine on lihtsalt pealiskaudne, ja ei midagi muud.
PS! Ma millegi pärast ei usu, et selle sissekandega laupäevase Postimees Extra lehekülgedele saab :)
teisipäev, Juuli 26, 2005
Olen mina eile t88l. M2ssan kalmaarikastmega. Ja yht2kki j6uab minuni kysimus: kuidas j6udis kaasv6itleja Vodja, Tartu Ylikooli tudeng, pillimees ja pullimees, elitaristlik snoob, firmaomanik, teatud ringkondades tunnustatud psyhholoog, laste ja loomade suur s6ber, avastamata rallitalent ja muidu lahe mees kuhugi Block Islandi p2rap6rgusse marinarat topsidesse valama??? Ilmselgelt ei ole vabamyyrlasi olemas. Sest muidu poleks nad iial lasknud sellel juhtuda.
esmaspäev, Juuli 25, 2005
Sain täna hommikul järgmise sõnumi:
Sasha zdrastvujte eto ksjusha. ne smogu prijti na rabotu kak dolzna k 10.00.ploho sebja 4ustvuju.poprobuju do vra4a dozvonitjsja,potom togda vam pozvonju.
Mõtlesin, et saadaks vastu teksti:
Ksjusha, ne nado tak mnogo pit.
Sasha zdrastvujte eto ksjusha. ne smogu prijti na rabotu kak dolzna k 10.00.ploho sebja 4ustvuju.poprobuju do vra4a dozvonitjsja,potom togda vam pozvonju.
Mõtlesin, et saadaks vastu teksti:
Ksjusha, ne nado tak mnogo pit.
pühapäev, Juuli 24, 2005
neljapäev, Juuli 21, 2005
Vaatasin "Suvereporterit".
Tore oli. Muuhulgas näidati vilkuriga amelevat hiidtissilist ning päälinna kõrtse Nimeta ja Nimega, kus kohalikud neidised välismaiseid mehi otsimas käivad.
Kuradi Kanal2.
Tore oli. Muuhulgas näidati vilkuriga amelevat hiidtissilist ning päälinna kõrtse Nimeta ja Nimega, kus kohalikud neidised välismaiseid mehi otsimas käivad.
Kuradi Kanal2.
Üks väike saun ja õlu kolmapäeval annab heal juhul toonust ülejäänud töönädalaks ja parimal juhul lühendabki töönädala kolmele päevale.
teisipäev, Juuli 12, 2005
Kuna ilusa ilmaga ei viitsi keegi blogida, siis on raporteerida ainult seda, et ma kavatsen hakata tihedamalt kasutama sõnu: kihklema ja siiralt. Samas loodan ka väga, et Delfi uus sõna - isekiimleja, leiab rahva seas laialdase positiivse vastuvõtu.
neljapäev, Juuli 07, 2005
Atik on New Yorgist tagasi. Kuigi viimased 2 p2eva pole meie toas maganud. Me ei tea, mida ta teeb. Yldine arvamus on, et ehitab pommi. Aga J2nkidele on nagunii iga moslem potentsiaalne terrorist, nii et ilmselt pole arvamusel alust. Me loodame.
Vitali haiseb. Sest ta k2ib (umbes) kaks korda kuus dushi all.
Jurai ummistab j2rjekindlalt meie WC-d.
Alex kustutab 2ra meie viirukit, mille Vitali haisu summutamiseks l2idame. Alexile nimelt ei meeldi viiruk.
Palju toredaid inimesi Overlooki toast 32.
Vitali haiseb. Sest ta k2ib (umbes) kaks korda kuus dushi all.
Jurai ummistab j2rjekindlalt meie WC-d.
Alex kustutab 2ra meie viirukit, mille Vitali haisu summutamiseks l2idame. Alexile nimelt ei meeldi viiruk.
Palju toredaid inimesi Overlooki toast 32.
Kui sa ärkad hommikul üles ja sul läheb umbes pool minutit aega selleks, et meelde tuletada, mis päev täna on, siis on elu ikka hea küll.
kolmapäev, Juuli 06, 2005
T2helepanekuid:
1. Igasugune tehniline progress on mulle ainult jamasid kaasa toonud. D22mn juu, internet, msn ja bloogid.
2. Ameerikas on ka m6ned yksikud normaalsed inimesed.
3. 4. juuli on hirmus.
Aa, tagasi tulen 1. septembril. Jess. Block Island ja Ballards Inn sakivad sajaga ja ma ei j6ua 2ra oodata, millal siit minema saan. M2rten tuleb ilmselt 19. septembril, talle see koht paistab meeldivat:D (Tegelikult on tema viisa pikema kehtivusajaga:P)
1. Igasugune tehniline progress on mulle ainult jamasid kaasa toonud. D22mn juu, internet, msn ja bloogid.
2. Ameerikas on ka m6ned yksikud normaalsed inimesed.
3. 4. juuli on hirmus.
Aa, tagasi tulen 1. septembril. Jess. Block Island ja Ballards Inn sakivad sajaga ja ma ei j6ua 2ra oodata, millal siit minema saan. M2rten tuleb ilmselt 19. septembril, talle see koht paistab meeldivat:D (Tegelikult on tema viisa pikema kehtivusajaga:P)
Nädalavahetusel oli Lõuna-Eesti.
Nädala alguses olid külmavärinad, iiveldus ning suutmatus teha asju.
Nädalavahetusel tuleb Pärnu või midagi muud toredat.
Nädala alguses olid külmavärinad, iiveldus ning suutmatus teha asju.
Nädalavahetusel tuleb Pärnu või midagi muud toredat.
vahvva
vastukaja
vanad