kolmapäev, Juuni 21, 2006

Suve saabudes on töökoha lähiümbrus omandanud varasemast veel sürreaalsemaid kvaliteete - iga kord kui nädal lõppema hakkab, annavad erinevad (kuid eranditult venekeelsed) ansamblid ületeepargis põnevaid kontserte, mis meie tuulelootuses avatud aknaist kaunisti sisse kostavad. Praegu näiteks laulab grupp baabasid midagi äärmiselt kurvakõlalist.

Kontserdipargi esine sõiduteeäär on täis parkivaid turismibusse, niiet pole üldse välistatud, et need venekeelsed muusikapalad on paljude kaugelt maalt kohale sõitnud inimeste esimene kultuurielamus Tallinnas ja meie kodumaal üldse. Lootkem, et varsti jõuavad kõikide maade inimõiguslasteni rõõmusõnumid sellest, kuidas Eestis viljeletakse vene kultuuri niiet tolmab.

Mina isiklikult tahan seda taidlusgruppide ja kaugvälismaalaste rohkusest sündinud rahvuslikku mitmekesisust küll taevani kiita - elu on praegu ikka palju huvitavam kui talvel, mil siin tänaval võib kohata vaid üksikuid soomlasi, kel hammas pippuripihvi ja viina-faivpäki peale verel.