kolmapäev, August 23, 2006
Tundub, et viimasel ajal enam massimeedias muud ei tehta, kui kirjutatakse ja räägitakse sellest, et liiklus on tänavatel tegutsevatest liiklushuligaanidest väga ohtlik. Tekkinud on omamoodi massipsühhoos, millest tulenevalt räägitakse ainult liiklusvärdjate tempudest ja värdjate vastu võitlemisest.
Selle kõige taustal oli meelierutav sattuda lugema üht artilklit, kus ilmnes, et odaviske maailmameister Andrus Värnik sõitis teel kiirusega 163km/h. Tema varasemate ajakirjanduses tehtud ütluste põhjal pole ma teda kunagi pidnud väga särava mõtlemisega sportlaseks, kuid natukene peaks eeskujuks olevatel kõrge ühiskondliku profiiliga inimestel vastutustunnet ikka olema. Mul tekkis Värniku juttu lugedes silme ette pilt sellest, kuidas lapsed omavahel antud teemal rääkida võiks.
"Oh ... Värnik sõitis saja seitsmekümnega."
"Äge, minu issi sõidab ka saja seitsmekümnega!"
"Aga minu issi sõitis ükskord kahesajaga!!"
Ja mõne aasta pärast ostab issi neile BMW ...
Selle kõige taustal oli meelierutav sattuda lugema üht artilklit, kus ilmnes, et odaviske maailmameister Andrus Värnik sõitis teel kiirusega 163km/h. Tema varasemate ajakirjanduses tehtud ütluste põhjal pole ma teda kunagi pidnud väga särava mõtlemisega sportlaseks, kuid natukene peaks eeskujuks olevatel kõrge ühiskondliku profiiliga inimestel vastutustunnet ikka olema. Mul tekkis Värniku juttu lugedes silme ette pilt sellest, kuidas lapsed omavahel antud teemal rääkida võiks.
"Oh ... Värnik sõitis saja seitsmekümnega."
"Äge, minu issi sõidab ka saja seitsmekümnega!"
"Aga minu issi sõitis ükskord kahesajaga!!"
Ja mõne aasta pärast ostab issi neile BMW ...
vahvva
vastukaja
vanad
