Ilusate Meeste Klubi

Kurvad sündmused Tartu maanteel on jälle tekitanud kõigis tunde, et Tartusse ja tagasi saamine on täielik õnn, sest vähemalt iga teine autotäis inimesi, kes selle kolgata tee ette võtab, hukkub. Selleks, et seda ei juhtu on tarvis loomulikult ehitada suurem ja kiirem tee ning lisaks veel sõiduridade vahele aed. Nii ei saa isegi magama jäänud juhid enam teistele otsa sõita ning surma saavad ainult nemad. Sotsiaaldarvinism - nõrgad ja unised surevad välja.

Tartu maantee ei ole üldsegi Eesti kõige ohtlikum põhimaantee. Siit tabelist on näha, et kui vaadata surmade arvu kilomeetri kohta, on Narva maantee palju ohtlikum. Ja kui ma ei eksi, siis on suur osa sellest teest just 4-realine. Millegi pärast arvan, et seal võiks surma saada kasvõi terve Vanemuise teatritrupp, aga ikkagi tahaksid kõik just paremat Tartu maanteed. Las need venelastest joodikud jalutavad seal öösiti üle tee ja saavad surma, senikaua kui nad just minu auto ette ei jaluta ...

Ma saan sellest täiesti aru, et inimesed tahavad suurt ja laia teed, mis oleks lihtsalt mugav, aga ma ei saa aru, miks tuuakse siin ettekäändeks turvalisus ja elude päästmine? Me elame riigis, kus haiglad teevad avalikke pöördumisi, et inimesed annetaksid raha imikute ellujäämiseks vajaliku aparatuuri ostmiseks jne. Ja sellises olukorras on meil vaja kulutada miljardeid maantee ehitamiseks, mis on hetkel juba niigi turvaline.