esmaspäev, Veebruar 27, 2006
Nonii.
Kahkekuine puhkus on lõppenud - päris pikk aeg oli.
Välisreisid on mõneks ajaks läbi saanud.
Olen endiselt/jälle inimestele hirmuäratavaid summasid võlgu.
Naised on korteris tagasi - Terje asemel küll Marika, kes aga paistab Tartu kõige vingema kommuunikorteri Tiigi 13-21 elurütmile päris hästi pihta saavat.
Akadeemiliste kirjatükkide tähtajad hakkavad ümber saama, või on juba saanud.
Ühesõnaga - kõik on nii, nagu peab. Ce la vie.
Kahkekuine puhkus on lõppenud - päris pikk aeg oli.
Välisreisid on mõneks ajaks läbi saanud.
Olen endiselt/jälle inimestele hirmuäratavaid summasid võlgu.
Naised on korteris tagasi - Terje asemel küll Marika, kes aga paistab Tartu kõige vingema kommuunikorteri Tiigi 13-21 elurütmile päris hästi pihta saavat.
Akadeemiliste kirjatükkide tähtajad hakkavad ümber saama, või on juba saanud.
Ühesõnaga - kõik on nii, nagu peab. Ce la vie.
pühapäev, Veebruar 26, 2006
Peale edukat olümpiat ja Vabariigi aastapäeva tähistamist tuleb varem või hiljem pohmell. Igatahes, juba tunnen, kuidas kõik hakkab jälle pimedaks ja külmaks minema.
Kuna oleme siin Maarjamaal headest asjadest juba nii ära hellitatud, siis läheks edaspidiseks rahva, ja mis kõige tähtsam, minu meeleolu kõrgel hoidmiseks vaja üht lühikest ja võidukat sõda. Loodetavasti on kusagil riiklikus PR-osakonnas selle peale juba mõeldud ning Kaitseministeeriumi keldris on suured maakaardid juba laua peal laiali.
Kuna oleme siin Maarjamaal headest asjadest juba nii ära hellitatud, siis läheks edaspidiseks rahva, ja mis kõige tähtsam, minu meeleolu kõrgel hoidmiseks vaja üht lühikest ja võidukat sõda. Loodetavasti on kusagil riiklikus PR-osakonnas selle peale juba mõeldud ning Kaitseministeeriumi keldris on suured maakaardid juba laua peal laiali.
neljapäev, Veebruar 23, 2006
kolmapäev, Veebruar 22, 2006
Seoses Eesti rahva üldise spordi- ja suusavaimustusega otsustasime ka meie Mardiga midagi ilusat ette võtta: minna järgmisele Tartu maratonile. Ilus mõte ju, kas pole? Siis ilmub pildile neiu Marju, kes lubab teha välja kasti Hennesey VSOP-d, kui me läbime täisdistantsi minisuuskadel.
Mida muud öelda? Kõik sarnased pakkumsied on oodatud, aga mina ja Mart läheme järgmine nädalavahetus Otepääle treenima.
(Kas keegi oskab öelda, kas nad meid starti lasevad või on meil tarvis sõita pärast teisi startijaid? Tartu maratoni kodulehelt ei lugenud välja nõudeid suuskadele:P)
Eks ta ole.
Mida muud öelda? Kõik sarnased pakkumsied on oodatud, aga mina ja Mart läheme järgmine nädalavahetus Otepääle treenima.
(Kas keegi oskab öelda, kas nad meid starti lasevad või on meil tarvis sõita pärast teisi startijaid? Tartu maratoni kodulehelt ei lugenud välja nõudeid suuskadele:P)
Eks ta ole.
reede, Veebruar 17, 2006
Tundub, et iga kord, kui ma loen Äripäeva, on seal artikkel sellest, kuidas mingi olümpiavõitja sai miljoni. Ma saan aru, et millestki ei ole kirjutada, aga Eestis saab iga päev kümneid inimesi miljoni võrra rikkamaks. Aga ma ei viitsi praegu Äripäeva kallal norida, sest hea on olla.
Mõtleks aga hoopis niipidi: täna on väga paljud Eesti inimesed oma eluga palju rohkem rahul. Ja seda tänu nendele medalitele. Minus tekitavad need küll rõõmu ja parema enesetunde, seega heaolu. See heaolu on aga mööduv nähtus, kuna argielu summutab lõpuks suurema osa positiivsest emotsioonist. Et seda ei juhtuks, oleks vaja uut sportlikku saavutust. Selleks oleks aga vaja toetada noori sportlasi ja seda peaks omakorda tegema riik. Nii võib öelda, et spordi toetamine on üks odavamaid viise tekitada heaoluühiskond.
Mõtelge kui hea oleks olla, kui eestlased tuleksid näiteks jalgpallis maailmameistriteks. Eriliselt ma jalgpallist küll ei hooli, kuid arvan, et sellisel juhul oleks minu heaolu võrreldav näiteks Soome heaoluühiskonnaga. (Erkki muidugi tunneks ennast nagu Taanis või Norras, mil enamik naisi tunneks ennast nagu Tšehhis, ainult et nad oleks suhtes Taani mehega.) Tõenäoliselt jagub seda MM-tiitli rõõmu neljast aastast rohkemaks, sest ütelge ausalt, millal nägite teie viimati mõnda morni brasiillast?
Mõtleks aga hoopis niipidi: täna on väga paljud Eesti inimesed oma eluga palju rohkem rahul. Ja seda tänu nendele medalitele. Minus tekitavad need küll rõõmu ja parema enesetunde, seega heaolu. See heaolu on aga mööduv nähtus, kuna argielu summutab lõpuks suurema osa positiivsest emotsioonist. Et seda ei juhtuks, oleks vaja uut sportlikku saavutust. Selleks oleks aga vaja toetada noori sportlasi ja seda peaks omakorda tegema riik. Nii võib öelda, et spordi toetamine on üks odavamaid viise tekitada heaoluühiskond.
Mõtelge kui hea oleks olla, kui eestlased tuleksid näiteks jalgpallis maailmameistriteks. Eriliselt ma jalgpallist küll ei hooli, kuid arvan, et sellisel juhul oleks minu heaolu võrreldav näiteks Soome heaoluühiskonnaga. (Erkki muidugi tunneks ennast nagu Taanis või Norras, mil enamik naisi tunneks ennast nagu Tšehhis, ainult et nad oleks suhtes Taani mehega.) Tõenäoliselt jagub seda MM-tiitli rõõmu neljast aastast rohkemaks, sest ütelge ausalt, millal nägite teie viimati mõnda morni brasiillast?
neljapäev, Veebruar 16, 2006
Nunii. Ma siis nüüd kah kodumail tagasi. Pea nädal tagasi pühkisime kuuma Kuuba tolmu jalgadelt ja asusime pikale koduteele. Olen sigaritest ja kuubaliibrest läbi imbunud. Aga pauerit on palju ja nahk on ka pruun. Minu ja kaunite korterinaabrite seiklustest sotsialistlikus Kuubas võib lugeda siit. Selgituseks niipalju, et Kihlatu olen mina, Te ja Be on vastavalt Terje ja Berit.
esmaspäev, Veebruar 13, 2006
Kui rääkida seksiostu keelustamisest, siis peaks ühiskond ehk ajas veelgi rohkem tagasi minema ja keelama naistel tööl käimise. Mehel pole siis vaja lõbumajas käia, kui tema oma naine istub hommikust õhtuni kodus, peseb vahepeal pesu ja triigib ning kasib lapsi. Mees tuleb kasvõi keset päeva töölt koju, ja kasutades oma mehe õigust, keerab naisele taha ja läheb mõnusalt magama. Naistel pudeneks lapsi kui jänestel.
Inno Tähismaa artikkel "Ma pigem suren, kui kannatan igavesti häda" Postimehes
Inno Tähismaa artikkel "Ma pigem suren, kui kannatan igavesti häda" Postimehes
Olümpia. Olümpia, ma ütlen!
Järgnev tsenseerimata vestlus toimus laskesuusatamise teemadel:
Oliver says:
ma vaatan, et mingi USA ilmselt rohkem suusapreili on ikkagi meie evelist ees, hoolimata sellest, et pani suisa 10 pauku mööda
Oliver says:
sellega oli ta ühtlasi ka parim möödakeppija
Järgnev tsenseerimata vestlus toimus laskesuusatamise teemadel:
Oliver says:
ma vaatan, et mingi USA ilmselt rohkem suusapreili on ikkagi meie evelist ees, hoolimata sellest, et pani suisa 10 pauku mööda
Oliver says:
sellega oli ta ühtlasi ka parim möödakeppija
neljapäev, Veebruar 09, 2006
Et Eestis jääb meeste keskmine eluiga jätkuvalt kõvasti alla naiste vastavale näitajale, teen ettepaneku võtta kasutusele termin "leskealine naine".
kolmapäev, Veebruar 08, 2006
Algatuseks mainin, et olen juba kuu aega proovinud tulutult veenda oma venda selles, et tal on hädasti DVD-mängijat vaja (võibolla on minu ebaedu põhjuseks tõsiasi, et tal pole ühtegi DVD-plaati?).
Aga asja juurde: olin mingil ajahetkel kaks pühapäeva järjest käinud pubis jalgpalli vaatamas ja sealjuures ainult teed joonud. Selle peale küsis mu vend, kas ma käin Anonüümsete Alkohoolikute kokkutulekul? Ma küll seletasin talle, et ma saan paari sõbraga kokku ja joon tassi teed, aga tema jäi oma soovunelmale kindlaks.
Kui ma kolmandal pühapäeval läksin jälle pubisse, siis küsis ta minult juba optimistlikult, et kas Sa lähed jälle oma AA kokkutulekule? Selle peale ei viitsinud ma enam talle midagi vastata, sest otsustasin lasta tal tema õndsas teadmatuses edasi elada. Tore ju, kui vend muretseb ja arvab, et ma otsin abi tegelikkuses olematule probleemile.
Olles siis oma "AA koosolekul" ja vaadates üht head sõpra, kel oli ees džinn-toonik, õlu ja kohvi (sest seltsis on ju segasem!), jõudsin järeldusele, et kui mu vend suudab suure tahtmise juures välja mõelda mulle AA tugigrupi ja vastavad koosolekud, siis peaks mina suutma endale ka DVD-mängija välja mõelda. Või teen hoopis nii, et luban oma vennal endal ühe mängija osta siis, kui viin talle selle olen-olnud-üks-kuu-kaine žetooni. Selline vägitükk nõuab ju preemiat!
Aga asja juurde: olin mingil ajahetkel kaks pühapäeva järjest käinud pubis jalgpalli vaatamas ja sealjuures ainult teed joonud. Selle peale küsis mu vend, kas ma käin Anonüümsete Alkohoolikute kokkutulekul? Ma küll seletasin talle, et ma saan paari sõbraga kokku ja joon tassi teed, aga tema jäi oma soovunelmale kindlaks.
Kui ma kolmandal pühapäeval läksin jälle pubisse, siis küsis ta minult juba optimistlikult, et kas Sa lähed jälle oma AA kokkutulekule? Selle peale ei viitsinud ma enam talle midagi vastata, sest otsustasin lasta tal tema õndsas teadmatuses edasi elada. Tore ju, kui vend muretseb ja arvab, et ma otsin abi tegelikkuses olematule probleemile.
Olles siis oma "AA koosolekul" ja vaadates üht head sõpra, kel oli ees džinn-toonik, õlu ja kohvi (sest seltsis on ju segasem!), jõudsin järeldusele, et kui mu vend suudab suure tahtmise juures välja mõelda mulle AA tugigrupi ja vastavad koosolekud, siis peaks mina suutma endale ka DVD-mängija välja mõelda. Või teen hoopis nii, et luban oma vennal endal ühe mängija osta siis, kui viin talle selle olen-olnud-üks-kuu-kaine žetooni. Selline vägitükk nõuab ju preemiat!
pühapäev, Veebruar 05, 2006

miister!
miister!
du ju uanna bai
ö tai?
ei taha
ö teiblkloff!
for juu ai teik praiss off!
ei taha
ö sjuut!
vaatan maha
ö silk rõub foor joor göölfrend – šii sou kjuut!
ö šuu,
ö šuu,
ö šuu foor joor fuut!
turumüüja lemmiksport on naha-
vedamine (üle kõrvade, ostjal), raha-
küsimine algab sellistest kõrgustest et kui sa sealt
ülemise astme pealt
alla vaatad – sinna kuhu tahaks maanduda – hakkab paha
pea pööritab
kui ta sind sööritab
kalkulaatorit hööritab
su käsi oma kauba külge nööritab
aga salaja on meel
rõõmus sest lõpuks ometi -
üks hiinlane kes räägib see inglise keel
missiis et läbi kommertskometi
kolmapäev, Veebruar 01, 2006
Tere armsad lugejad.
Sitjueišn on sihuke, et saan Hiinast sissekandeid kirjutada küll, aga kahjuks ei luba rahvavabariigi internetiühendus mul vaadata aadresse, mille kuju on *****.blogspot.com.
Seetõttu olen järgmised kolm kuud natuke nagu bloogi-eksiilis. Ilmselt tekitan endale mingi muu teenusepakkuja kaudu paralleelse väljundi, kus oma Beijingi elamusi lahkan, aga sellega läheb veidi aega.
Õues lasevad hullud hiinlased juba mitmendat päeva järjest ilutuld. DVD-d maksavad plaadipoes kümme RMB-d (16 krooni vist?). Valged inimesed saavad taksoga lennujaamast tulles pohmellis taksojuhtidelt tünga. Ja luksrestoranide kempsudes käivad asjad nii:

Sitjueišn on sihuke, et saan Hiinast sissekandeid kirjutada küll, aga kahjuks ei luba rahvavabariigi internetiühendus mul vaadata aadresse, mille kuju on *****.blogspot.com.
Seetõttu olen järgmised kolm kuud natuke nagu bloogi-eksiilis. Ilmselt tekitan endale mingi muu teenusepakkuja kaudu paralleelse väljundi, kus oma Beijingi elamusi lahkan, aga sellega läheb veidi aega.
Õues lasevad hullud hiinlased juba mitmendat päeva järjest ilutuld. DVD-d maksavad plaadipoes kümme RMB-d (16 krooni vist?). Valged inimesed saavad taksoga lennujaamast tulles pohmellis taksojuhtidelt tünga. Ja luksrestoranide kempsudes käivad asjad nii:


vahvva
vastukaja
vanad