Ilusate Meeste Klubi

Tagasi kolmepäevaselt kanuumatkalt Pärnu jõel. 100 kilomeetri jooksul jõudsime Mardiga 7 korda ümber käia. 1. tänu madalatele okstele (siis läks meie 10 pudelist 2-liitristest õlledest 4 jäädavalt kaduma), 2. tänu madalatele kividele, 3. tänu liigsele veele kanuus (mis oli sinna tekkinud tänu punktile 2)), 4. tänu hiiglaslikule lainele kärestikus ja 5., 6. ja 7. tänu alkoholile. Mida sai esimene päev tarbitud kanuus.

Üldiselt oli väga tore. Hea on aegajalt saada eemale Tartu melust. On mõnus, et on selliseid asju, nagu Pärnu jõgi, kanuud, lõkkekartulid ja Mart, kellega on hea lakkamatult naerda pärast järjekordset ümberminekut.

Ja remargi korras olgu mainitud, et nüüd lähen Pina Coladat jooma. Oleks vaja natuke troopilist maitset:P

Siin saab anda allkirja rahaahne Tartu Ülikooli rektoraadi tegevuse vastu.

Ma nägin unes, et imk-s tehti postitus, millel oli 400 kommentaari. Päris sitt.

Ja ma üritan edaspidi unenägusid mitte kajastada. See rohkem päris siti pärusmaa.

Ettevaatust! Kõige ohtlikum koht Pekingis.

Et meie kõikide elu põnevamaks muuta, pakun välja, et toon pudeli hiina viina inimesele, kes kõige täpsemini ära arvab, kus see foto tehtud on.

Õige vastus on... parampampampaa... jalakäijate tunnel (Pekingi loomaaia juures). Täitsa funktsioneeriv tunnel oli, mitte ehitusjärgus ega midagi. Kui mõni teist möödapanijatest ikkagi peaks seda jälki viina tahtma, siis otsige mind volbriööl Tartust üles, hahahaa.

Motorexil ringi jalutades tuli mulle pähe üks hea idee. Vaadake, Motorexil on kõik kohad täis noori, napis riietuses tütarlapsi. (Nagu koolivaheajal Kakumäe rannas.) Nad hõõruvad end vastu autosid ja poseerivad pildimasinate jaoks. Tegemist on "Stand here and look pretty" tüdrukutega. Igatahes, mõte tuleneb tõsiasjast, et tüdrukud saavad selle hõõritamise eest raha ka. Ma ei hakka siin kõigile täpsemalt rääkima oma sajandi äriideest, kuid ärge üllatuge, kui näiteks järgmisel kosmeetikamessil istuvad Ilusad Mehed L'Oreali boksis, joovad huulepulkade vahel õlut, meelitavad ligi naisi ja saavad selle eest veel raha.

Siin Hiinas näidatakse telekast päris palju reklaame toodete kohta, mis on mõeldud inimeste välimuse muutmiseks. Valgenda nahka! Suurenda rindu ja peenist! Kanna läätsi, mis muudavad su vikerkestad lummavalt luminoosseiks! Kasvata endale uued juuksed! Topi selga see jõhker raam ja sikuta selgroog sirgeks!

Reklaamid on pikad (umbes nagu meie telepoe-oopused, kus sama asja ikka ja jälle üle korrutatakse) ja suht lollikindla pildikeelega – isegi umbkeelne waiguoren (ehk väljamaalane) saab aru, mida ostma peab.

Näiteks rindu suurendava imejoogi reklaamis püsib kaamera pidevalt naiste rindade kõrgusel (eriti meeldib mulle stseen, kus kaadri mõlemas ääres seisavad naerusuised hiidrindadega neiud ja nende vahelt paistab tagasihoidlikumalt varustatud tüdruku masendunud nägu) ja vahepeal näidatakse arvutianimatsiooni, kus läbipaistva naisefiguuri sees koonduvad kollased pallikesed muudest kehaosadest rindadesse. Kui naisterahva rinnad on liikuvate kollaste pallikeste mõjul täiustunud, naerab ta õnnelikult ja demonstreerib oma uut ja uhket partiid basseinis ringi ujudes.

Kuna ma kohalikega igapäevaselt eriti lähedalt kokku ei puutu (välja arvatud täna, mil üks tibi mind – kogemata? – õunasüdamega viskas ja üks tüüp, kellest ma trepil möödusin – kogemata?!? – mu kubet kobas), siis ei tea ma, kas nad päriselt kah NU HAIR-iga oma pead määrivad ja Stay Fit kapsleid neelavad, aga tavalisest poest ilma nahka valgendavate imeaineteta kreeme naljalt ei leia.

Selle muutumisäri suurust nähes võib esmapilgul jääda selgusetuks, miks on siin kõikjal näha ringikomberdavaid rasvunud väikelapsi, kelle vanemad neile kõhu kaudu võimalikult palju armastust avaldada üritavad. Aga võtkem roosad vikerkesti suurendavad läätsed silmist ja kõik saab selgeks – küüniliste rämpstoidureklaamide najal kasvatatakse üles uut fätt-äässide generatsiooni, kelle murdeealine rahulolematus oma füüsilise vormitusega võimaldab paisata Hiina hiigelturule aina uusi kõhnumistablette, pekiväristamismasinaid ja kohtingukorsette.

Gigantfirmade teostatava ajupesu teemal on muidugi küllastumiseni jahutud ja vandenõuteooriaid püstitatud. Ma lihtsalt soovitan, et jälgige võõrkeelsel maal telereklaame – see, kuidas kohalikele pähe tikutakse, aitab teil mõista nende väärtushinnanguid ja iidset kultuuripärandit.

Teoreetiline ülesanne politoloogidele.

Võtame ühe suvalise Eesti linna, nt Keila. Oletame, et seal on volikogus 17 kohta, millest 9 kuuluvad koalitsioonile (nimetame seda 9 "sinisteks") ja 8 kohta opositsioonile (nimetame seda 8 "kollasteks"). Siniste linnapea on reformierakonnast (nimetame linnapead X-ks.) X läheb sinistega tülli, ta astub erakonnast välja ja häältega üheksa kaheksa vastu ta tagandatakse. Sellega lõpeb esimene peatükk.

Teine peatükk. X, kes on sinistega tülis ja hetkel parteitu naaseb oma kohale volikokku. Koha on sunnitud vabastama üks siniste liige (nimetame teda Y-ks). Endine linnapea, meie jutustuses X, on siniste peale vihane ja liitub kollastega. Kollased võtavad maha senise volikogu esimehe (häältega üheksa kaheksa vastu) ja X valitakse uueks esimeheks. Ometigi soovib X saada hoopis oma linnapea kohta tagasi.

Nii. Hetkel on kollastel piisavalt hääli (9), et valida linnapea tagasi. Kuid sellel hetkel, kui X valitakse tagasi linnapeaks, naaseb volikokku tema asendusliige Y, kelle häälega on ülekaalus sinised. Kuna ka sinised on X-i peale väga pahased, tagandavad nad ta ilmselt oma taasleitud ametist. Mistõttu on volikogus jällegi ülekaal kollastel...

Oi, kuidas mulle meeldib demokraatia! Mida teha, politoloogid?

PS. Igasugune kokkulangevus päris Keilaga on absoluutselt juhuslik:)

Käesolevaga on alanud heade inimeste kampaania värdjate vastu.

Olgem valvsad!

Ma olen alati teadnud, et minu jaoks on kuskil midagi suuremat ja tähenduslikumat kui see, milles ma hetkel elan.

Tsüklite tsükkel ja pikim pohmell on nüüdseks lõppenud. Täna hakkame korralikeks (volbrini). Siiski, mitte miski ei ületa kergelt (raskelt) jokkis olles oma viimase 100 krooniga kasiinosse minekut, et veel kaheks päevaks alkoraha võita. Lahkusin 700-ga ja pidu pikenes veel mõne hea kokteili, õlle, õlle, shoti jms näol. Hõissa, meil oli aastapäev!

Inspireeriv stseen Pekingi Ülikooli pargist.

Pohmelliteemaline kommentaar tuli liiga pikk, et see kommentaaridesse jätta, seega:

"Mis on pohmell?"

Esiteks, pohmell on nii füüsiline, vaimne kui metafüüsiline kogemus. Tõeliseks pohmellimeistriks saab vaid aastatepikkuse harjutamise ja eksperimenteerimisega. Pohmell ei ole kunagi sama, iga pohmell on uus ja täiesti ainulaadne kogemus. Pohmellil on kombeks aegruumis muutuda; pohmelli metamorfoos pole haruldane nähtus. Lõpetuseks, ära kunagi pohmelli narri, sest pohmell narrib sind kaks korda vastu.

Mõned tähelepanekud selle kohta, kuidas endale üks korralik pohmell korraldada:
1) enne joomingut pead olema olnud vähemalt kuus kuni kaheksa tundi söömata,
2) joogivaliku juures lähtu hüüdlausetest "Mida rohkem, seda uhkem!" ja "Seltsis segasem!",
3) ära unusta, et kõiksugu gaasiga joogipikendajad panevad sisikonna mõnusalt surisema,
4) rohkele alkoholile tõmba rohkelt juurde ka sigarette,
5) vaata, et sa joomingu ajal ennast piisavalt liigutad ja ennast üleüldse väsitad,
6) joomingu ajal on äärmiselt oluline paljudele inimestel võimalikult ausalt välja öelda, mida sa nendest tegelikult arvad ja kuhu nad järgmisena minna võiksid,
7) hea pohmelli tekitamise nimel on eriti tervitatav igasugune siivutu alastus ning muu ontlikule inimesele mitteomane käitumine,
8) enne magamajäämist vala klaasi vee asemel kurgust alla kaks pitsi viina,
9) kohe kindlasti viska hommikul peast välja mõte hakata n.-ö. pead parandama.

Edit kell 09:09
lounamaa pakkus: 10) ära joomingu käigus oksenda - hommik on õhtust targem.

Edit 07.04.2006 kell 12:02
Alar väidab, et 11) joomise käigus võiks veel arvata, et jube palav on ja võimalikult paljalt õues käia, siis on hommikul lisaks veel mõnus palavik.

Samas arvab Sepp, et "oluline on õige järjekord: õlu, õlu, viski, odav punane vein, viski, vein, konjak, vein, õlu, viin, viin, vein, soe viin (nii, nüüd hakakb pidu läbi saama ja tuleb juua, seda mis on) poolik soe õlu, soe viin, lahtunud šampa, tundmatu külalise nalja pärast toodud maasikanalivka...

korralikult reziimi järgides hommikul mitte ei karda surma tulekut vaid loodad..."

Kolisimegi.

Muutke ära lingid ja muu.

Aidaa, blogspot!

Postimees pakub pealkirjas "Eesti energiamonopol ründab siseturule" välja järjekordse kauni keeleuuenduse. Või on see mingi uus reegel, et keda/mida asemel rünnatakse kellele/millele? Mul pole Pekingis ÕS-i, niiet kommenteerige, targad!

Üldiselt tundub üha enam, et ajakirjanikud teevad sõbralikku koostööd eesti keele järk-järgulise soomestamise nimel (vt sõnade "hävima" ja "päästma" uusi tähendusi). Nende vandenõu ei häiriks mind ehk nii palju, kui mõistaksin selle tagamaid. Mu meelest oli soome keel jube prestiižne kunagi 80. aastail kui kõik normaalsed tallinlased päevad läbi MTV3-e vahtisid ja reklaamipauside ajal õues käies Karhu mütsi kandsid. Aga miks võtta põhjanaabritelt keelelisi mõjutusi vastu praegast, mil iga õige keelesolkija peaks kogu oma jõu ja nõu pühendama anglitsismide juurutamisele? Ah? WTF?

Ingmar and Madis Productions® proudly present:
Teine pidu sarjast „maitsetud peod“.

Ehk lühidalt:
Kantripidu!

Kes mäletab veel, siis eelmine selle sarja pidu „Prolenoorte pidu“ nautis erakordset edu: juba kell 23.30 tuli politsei. Nüüd oleme siis otsustanud rakendada oma oskusi uue, veelgi maitsetuma peo korraldamiseks. Seega:

See reede, 7. aprill 2006
Kell 9 õhtul
Tiigi 13-21, Tartu (ehk siis Madise korter)
Dresscode on kantri ja kantriga seonduv (kuigi pole probleemi, kui dresscode jääb puudulikuks)
Joogid tuleb endal tuua, eelistatud on muidugi odav bourbon ja õlu (nagu hittlaulus „Whiskey for my Man, Beer for my Horses“)
Kuulame juba ennemainitud laulu, aga ka tuntud hitte nagu „Mr Mom“ ja „Cotton Eye Joe“.

Tulge kohale, tuleb väga vinge ja väga maitsetu.

Kohtume kantripeol.

Madis ja Ingmar

Raske on kõrvalt vaadata, kui kellelegi tehakse liiga ja keegi ei püüa väetikese eest kosta.

Eelmises ekspressis oli lugu sellest, kuidas varastatud autode tagasimüüjad mõisteti süüdi eriti raskes kuriteos – väljapressimises. Karistusteks määrati 7 aastat vangistust ja nagu Eestis kombeks, sai üks eriline julmur tingimisi karistada. Siis tuli eelmise nädala lõpus veel uudis sellest, kuidas mingi rets, kes oli 17-aastaselt tapnud 6 inimest, saab peale 8-aastast vangistust vabaks.

Ma küsin teilt, kas sellist Eestit me tahtsimegi, kus vaesed väljapressijad ja autovargad peavad sama kaua vangis istuma kui sarimõrvarid? Miks on meie riigis alailma Justitia kaalud vildakil ja mõõk vaid ühelt poolt teritatud?