Ilusate Meeste Klubi

Tänastel leheveergudel kaiguvad Keskerakonna ja Rahvaliidu orgastilised oiged. Lisan ka omalt poolt oodi, mille kirjutasin tulevase Suure Võidu auks:

naeratab noor talumees
rind on kummis töölisel
rõõmupisar silme ees
neiul kirjuvöölisel

meie võitlus algab nüüd,
seiskem ühtse eesti eest!
kõlab vaimustunud hüüd
terve eesti rahva seest

möllab lahing põllu pääl
välgub vikat, laane all
metsalooma võigas hääl
kaigub, lips on läbi tal!

esimees on võitnud taas
rahvas liitub temaga
Grendel lamab löödult maas
ühes oma emaga

kadakane võidupärg
hõbelakka kaunistab
taamal noormees, higist märg,
mõtteid eeroraunistab

Käisime kolimas ühte keskealist naist. Neljandale korrusele. Vedasime KÕIK asjad üles.

Mu paarimees ütles lõpus, et "noh, teeme nüüd ühed õlled kah või?" Isegi mitte eriti tõsiselt, pigem lõõpides.

Mille peale naine võttis välja neli kümnekat ja ütles, et ostke paar pudelit vett, see on kasulikum.

Kõik kellel on veel huvi minuga kohtuda, tehke seda kiiresti. Antud hetkel lähevad kõik asjad (ja selle all mõtlen ma oma lugematuid projekte jms) liiga hästi. Siin peab tekkima karmavõlg, mis võib väljenduda näiteks tänaval ehituselt kukkunud telliskiviga pähe saamises või mõne kahtlase väärtusega toidumõrgituses.

Tundub, et viimasel ajal enam massimeedias muud ei tehta, kui kirjutatakse ja räägitakse sellest, et liiklus on tänavatel tegutsevatest liiklushuligaanidest väga ohtlik. Tekkinud on omamoodi massipsühhoos, millest tulenevalt räägitakse ainult liiklusvärdjate tempudest ja värdjate vastu võitlemisest.

Selle kõige taustal oli meelierutav sattuda lugema üht artilklit, kus ilmnes, et odaviske maailmameister Andrus Värnik sõitis teel kiirusega 163km/h. Tema varasemate ajakirjanduses tehtud ütluste põhjal pole ma teda kunagi pidnud väga särava mõtlemisega sportlaseks, kuid natukene peaks eeskujuks olevatel kõrge ühiskondliku profiiliga inimestel vastutustunnet ikka olema. Mul tekkis Värniku juttu lugedes silme ette pilt sellest, kuidas lapsed omavahel antud teemal rääkida võiks.

"Oh ... Värnik sõitis saja seitsmekümnega."
"Äge, minu issi sõidab ka saja seitsmekümnega!"
"Aga minu issi sõitis ükskord kahesajaga!!"

Ja mõne aasta pärast ostab issi neile BMW ...

Algab populaarne mäng "Kellele kuulub tsitaat?"

"Ja kellel on võimalus olnud, ja kindlasti olete sõitnud üle Euroopa lennukiga ja kui on ilus ilm olnud, siis teie põllumeestena ilmselt olete näinud ära ebaloomulikke põlde ja küllalt suuri välju, mis ei ole mitte rohelised, vaid sinised hoopiski."

Kaks toredat omavahel seostatud uudist.

1. Orkut ja viited Orkutile on jõudnud ka laemalt meediasse, täpsemalt trükimeediasse. (KesKus.)

2. Orkutisse on tekkinud komjuuniti "Matke mind trollipeatusse". Muidugi liitusin.

(Rate on elu, aga Orkut on SUUREM kui elu)

Endale arusaamatutel põhjustel olen omandanud kuulsuse kui inimene, kes kirjutab ükskõik mis teemal tasuliselt valmis lõputöö (teoorias ei ole tegu ka vale väitega).

Samas - mida ma peaks küsima 20lk pikkuse lõputöö eest? Bakatöö...Ja kas peaks andma alet, kuna tegu on noore emaga?

(Dääm minu ettevõtlikku ja rahaahnet iseloomu. Ära nagu ka ei suuda öelda.)

Võib juhtuda, et armas lugeja on näinud seda Simpsonite osa, kus Homer püüab teada saada, mis on tema teine eesnimi ning avastab lõpuks, et Homer J. Simpson = Homer Jay Simpson.

***

Kunagi ammu kui ma veel tudeng olin, pidin ühel pohmellisel sügishommikul suhtlema oma õppejõu härra Veldiga. Selleks tuli ta esmalt üles leida. Meie õppetool oli vist jälle mingitesse uutesse ruumidesse kolinud ja härra Veldi viibis nagunii üsna harva oma kabinetis, mistõttu olin absoluutselt kindel, et pean tema arvatava asukoha välja uurima mõne parajasti õppetooli ruumes viibiva targa ja autoriteetse inimese (nt sekretäri) käest.

Kahjuks ei suutnud ma just tol hommikul mingi hinna eest meelde tuletada, mis on härra Veldi eesnimi. Painava kassiahastuse tõttu olin vaimselt ja füüsiliselt madalam kui muru ning ei jaksanud end niigi palju kokku võtta, et mõne ukse vahel sisse kiigata ja joviaalselt hüüda, et "Ega te ei oska öelda, kus ISAND Veldi ennast täna peidab?" Ei, selline komet ei tulnud tol hetkel kõne allagi. Seega oli enne sekretäri jutule minemist vaja tingimata teada saada va Veldi eesnimi. Samas ei olnud mul sugugi tuju seda sõprade-tuttavate käest otse järgi uurida, sest järelnähtudega inimese ego on habras ning ei talu karske ligimese kahjurõõmsaid irvitusi.

Niisiis luusisin nukralt mööda koridore ja proovisin pealt kuulata oma kursusekaaslaste vestlusi (sest millest muust kui oma õppejõu eesnimest peaks noored inimesed kõnelema!). Ja ennäe imet - siin ja seal kuulsin härra Veldit tõepoolest mainitavat. Ent miskipärast ei üteldud vajalikku nime kunagi täielikult välja, vaid viidati üksnes N. Veldile. No milleks teile selline võlts ja pedantne ametlikkus?! (tahtsin ma hüüda) Milleks teile suulises suhtluses see initsiaal?!

Loomulikult ei hüüdnud ma midagi, vaid proovisin vastkogutud info põhjal härra Veldi eesnime ise välja mõelda. Omast käest mäletasin, et eesnimi pidi olema täitsa tavaline, aga kui te nüüd proovite meelde tuletada normaalseid poisslapse eesnimesid, mis algavad tähega "N", siis näete, et mu ülesanne oli komplitseeritute killast. No ei olnud ta nimi Norman, ega ka Nikolai. Veel vähem Nils, Nikita või Nestor. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga välja ei mõelnud. Suurest pingutusest väsisin hoopis nii ära, et pidin koju magama minema.

Järgmisel hommikul tuli meelde, et N. Veldi = Enn Veldi.

Täna lingin Delfit!

Olukorrast riigis:

Eesti naine tahab välismaa meest.

Eesti mees hoidub alimentidest.

Eesti laps saab palju peksa.

Kuidas need häbiväärsed nähtused omavahel seotud on? Ehk kannab meie silme all vilja järjekordne juutide ja pronksmehe vandenõu? Tegelikult see kõik muidugi ei loe, sest homme on maailmalõpp käes - eesti rahvast ootab kollektiivne homokspööramine kardetud geiparaadi läbi. No ja pärast seda on seksipõlgur-feministidel hoopis lihtsam eesti mehi libudest võõrutada. Oi, jubedad ajad ootavad meid...

Aga mis me ikka ahastame, lugege parem tubli noore puritaani vahedat sõnavõttu kergemeelsete paraadide ja liigse lõbutsemise vastu.

Vaatasime just "Goldfingerit". Olles riietatud ülikondadesse. Koos vääriliste naisspioonidega. Juues vodka-martinit.

Shaken, not stirred.

Päeva väärlugemine:

Know thy enemy!

ETV24 teatab, et
1500 Eesti riigiametnikku saab prantsuse keele koolitust

Rahvusvahelise Frankofoobia Organisatsiooni rahastatava programmi raames saab 1500 Eesti riigiametnikku prantsuse keele koolitust.

Noh, teete tööd vä? Aga mina loen Dmitri Furmanovi "Tšapajevit" (muide, kas te olete tähele pand, et "š"-tähe tekitamisel tahab blogger sissekannet kohe publitseerima asuda?). Ja uudiseid lugesin kah. Sealt sain teada, et mu eilne teooria selle kohta, miks Tallinna kesklinnas suitsuvingu tunda on (sarisüütaja põletab prügikaste) ei olnud tõene, sest kogu värk on hoopis kärssavas Laadoga järves. Mis on iseenesest skandaalne, sest nüüd ei saa sõbraliku naaberriigi elanikud venelaste suure tossutamise pärast võibolla palja silmaga perseiide näha. Lõpetuseks soovin Itile suurepärast sünnipäeva (ära lase ennast suitsust ja palja silmaga perseiididest häirida)!

Ma ei küsi, miks ma käisin eile Bassos, Pegasuses, Stereos, Deja Vus, Angelis, mingis kahtlases Texase pubis, 8's, Karaoke baaris, Jõujaamas ja Hesburgeris.

Ma küsin: kuhu kohta panin ma oma prillid ja miks ma magasin kingad jalas?

Head Nelli Teataja lugejad, presenteerin uhkusega:

habemega naine

... ja tiibadega lehm!

Eile võtsime Karliga oma väikesesse ettevõttesse tööle esimese palgalise töötaja (enne olime kasutanud vaid lepingulisi).

Jää hakkas liikuma, härrased vannutatud mehed. Jää hakkas liikuma!